KKK

Teavet joogivee kvaliteedi kohta ning erinevate saasteainete sisalduste kohta vees.

JOOGIVESI LOETAKSE TERVISELE OHUTUKS, KUI MIKROBIOLOOGILISED JA KEEMILISED KVALITEEDINÄITAJAD EI ÜLETA PIIRSISALDUSI

Alus : Sotsiaalministri määrus nr 82   31.07.2001.a. “Joogivee kvaliteedi- ja  kontrollnõuded ning analüüsimeetodid”

1. MIKROBIOLOOGILISED KVALITEEDINÄITAJAD 

Põhjused, miks joogivesi võib reostuda 

• Pinnavee sattumine põhjavette
• Reovee sattumine põhjavette
• Seisev vesi
• Lekkivad kanalisatsioonitorud
• Lekkivad settekaevud
• Lahtine  madala rakkega kaev kättesaadav loomadele reostamiseks
• Puurkaevu mantli ümbruse puudulik hüdroisolatsioon,mis võimaldab pinnaveel tungida puurkaevu. Jne.

Bakterioloogiline reostus on tavalisel vaatlusel märkamatu, see on avastatav ainult vee bakterioloogilise analüüsi kaudu

Kui vesi on mikrobioloogiliselt reostunud (infot saab alles peale laboris tehtud veeanalüüside tegemist), siis tuleb joomiseks ja kõikideks köögis  toidu ja nõudega tehtavateks toiminguteks kasutatavat vett keeta.

Loomulikult peab sellise vee kasutamine olema lühiajaline,st reostusallikas välja selgitada, seejärel likvideerida ning kaev puhastada ja desinfitseerida  (keemiliselt reostunud vee puhul keetmine ei aita).

Info salvkaevude kohta vt  www.tervisekaitse.ee

2. KEEMILISED KVALITEEDINÄITAJAD 

joogivett tuleb uurida 

• Nitrit ja nitraat
• Ammonium
• Oksüdeeritavus
• Sulfaat

NITRIT  JA  NITRAAT

Vees lahustunud nitraadid on tavalisel vaatlusel märkamatud,nad on avastatavad ainult vee koostise analüüsi kaudu laboris.

Põhjused

• Väetisehoidlatest ja silotegemisest tulenev  saastatus
• Loomafarmide lähedus
• Põllumajandus,milles väetamine ei arvesta vihma – ja lumesulamise perioode ning kus agrotehnika ja kultiveerimise meetodid ei sobi kokku kasvatatavate põllukultuuridega
• Reovete ebapiisav puhastamine
• Fekaalvete sattumine joogiks kasutatava veereservuaari
• Sisepõlemismootorite ja korstende väljaheitegaasid

Põhjavette satuvad nitraadid järgmistel  põhjustel:

1. vihmaga koos langeb igalaastal maapinnale 12 kg lämmastikku hektari kohta
2. olme- ning tööstuslike reovete kaudu
3. nende maade keemiliste väetisga  või sõnnikuga väetamine,kust pinnavesi satub põhjavette

Nitritide  ja nitraatide olemasolu vees näitab vee üldist saastatust ehk üldreostust.

Nitraadid esinevad praktiliselt kõigis veetüüpides.

Puhastes looduslikes vetes ei ületa nitraatide sisaldus 0,1 mg/l.

Nitraatide piirsisaldus joogivees on kuni 50 mg/l

Nitritite piirsisaldus joogivees on 0,50 mg/l

Samaaegne nitraatide ja ammoniaagi esinemine vees ja pinnases näitab, et orgaaniliste ainete mineralisatsioon pole veel lõppenud ja aset võib leida bakteriaalne reostus.

AMMOONIUM

Ammooniumi sisaldus vees on silmaga nähtamatu. Sisalduse määramiseks tuleb teostada vee analüüs laboris.

Põhjused

• Sadevee sattumine põhjavette
• Väetisega küllastunud pinnavee kaudu
• Tööstusheitveed, niisutusväljad, rikkis kanalisatsiooni trassid, sõnnik jne.
• Orgaanilise aine lagunemisel pinnases

Pinnalähedases põhjavees annab ammooniumi sisaldus tunnistust  nn värskest (hiljutisest) reostusest.

Tervisele on joogivees sisalduva ammooniumi mõju väike, sest vee kaudu saadav hulk on reeglina tuhandeid kordi väiksem võrreldes igapäevasest toidust saadava kogusega.

Ammooniumi toksikoloogiline mõju avaldub – kui seda manustatakse rohkem kui 200 mg kehakaalu  kilogrammi kohta.

OKSÜDEERITAVUS

Põhjus

• Salvkaevudesse satub pinnavesi, rabavesi

.Oksüdeeritavus näitab  kui palju on vees orgaanilisi aineid. Oksüdeeritavus on kaudne reostuse näitaja ,luues organismide kasvuks soodsa keskkonna. Mida kõrgem on oksüdeeritavuse aste, seda   suurem on orgaaniliste ainete esinemine joogivees.

• Annab joogiveele maitse, lõhna.

Oksüdeeritavuse piirsisaldus on 5,0 mg/l O2

SULFAAT

Sulfaadid esinevad teatud mineraalides (näiteks kips) Nende sisaldus määrab vee kareduse. Sulfaatide kõrgenenud sisaldus veekogudes viitab väävelühenditega heitvete sattumisele veekogudesse. Väävelhappe ühendid sulfaatide ja sulfitite näol on ühed nn  happevihma koostisosad, moodustudes vääveldioksiidide reageerimisel veega. Happevihmad kutsuvad esile metallide korrosiooni,taimestiku kahjustumise ja hävimise,looduslikes vetes kalade ja teiste elusorganismide hukkumise,pinnase ja muldade hapstumise,sattumise koos raskemetallidega joogivette ja toiduainetesse. Kirjanduse andmetel on vihmavees sulfate 1,0-3.8 mg/l,merevesi sisaldab umbes 2700 mg/l.

Sulfaatide sisaldus vees on vee agressiivsuse ehk korrosioonivõime näitaja

Sulfaate kasutatakse väetistes, kemikaalides, värvides,seepides, ravimites jne.

Sulfaate satub inimese organismi joogivee,toidu,õhu kaudu , enamus küll toiduga.

Sulfaadi piirsisaldus on 250 mg/l

RAUD   

Raud on looduses levinud element, olles sisalduselt maakoores neljandal kohal (pärast hapnikku,räni ja alumiiniumi). Rauda esineb  pinna- ja põhjavees.

Teiseks raua esinemise põhjuseks on  roostes veevärgitorustikud.

Raud on  põhiline probleem paljude Eesti piirkondade põhjavees.

Suur rauasisaldus muudab vee kollakaks, õhuhapniku mõjul sadestub ta nõude ja kraanikausside-vannide seintele ummistades samuti dushi ning segistite sõelad. Inimese organismile on raud mõõdukates kogustes vajalik.

Päevane lubatud doos on 10-50 mg. Kui vesi sisaldab rauda 0,3 mg/l, siis 2 liitri vee joomisel inimene saab päevas 0,6 mg rauda.

Surmav doos on 200-250 mg/kg kehakaalu kohta.

Raua   piirsisaldus  on  200 µg/l.